püsililled

1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

1. Püsikuid ei pea iga aasta uuendama
2. Püsikud on külmakindlad
3. Püsikut jagades ei sure taim välja
4. Aegajalt peab harvendama, et liiga käest ei kasvaks
5. Püsikutel on väiksem valik
6. Mõnel püsikul väga varajane õitsemine
7. Suvelilled vajavad rohkem tööd

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

Vegetatiivne paljunemine tähendab paljunemist juure, varre, lehe või nende osade abil


Minu arust kõige lihtsam vegetatiivne paljundamisviis on puhma jagamine, see on kerge ning algajatel pole ebaõnnestumisvõimalust, nt kukehari.
Lihtne on ka risoomi jagamine, nt maikelluke
Tütarsibulate jagamine pole raske, kuid võtab aega, enne kui õitsema hakkab, nt nartsiss

3. Kassisaba, Nõmm-liivatee, Kukehari, Mägisibul

4. Hosta, Priimula, Sinine käoking, Murtud süda

5. Astilbe, Harilik Kanarbik, tipmine Puksroht, Mahoonia

6. Päikeseline, liigniiske muld: kollane Võhumõõk, palmlehine Tarn, laiguline Vesikanep, laialehine Hundinui

Kasutatud kirjandus:
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1445&cgid=
https://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_v%C3%B5hum%C3%B5%C3%B5k
https://ingridjaanus.files.wordpress.com/2014/12/pc3bcsikud1.odt
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=209&cid=784&cgid=
https://et.wikipedia.org/wiki/Kanarbik
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=415
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=415
https://en.wikipedia.org/wiki/Primula
https://en.wikipedia.org/wiki/Hosta
https://et.wikipedia.org/wiki/Kassisaba
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5mm-liivatee
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukehari
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1678&cgid=
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=116

Suvelilled

1. Koosta suvelillede SWOT analüüs
2. Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?
3. Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundata, siis põhjenda sedagi.)

1.

Tugevused: kiire kasv, rikkalik õitsemine, seemneid saab samal aastal, valik on  suur, õitsevad pikalt, võimalus pakkuda vaheldust iga aastal.

Nõrkused: külmaõrnad,kulukas kasvatamine (kasvuhoone küte, lisavalgustus, kastmine ja tööjõud, mida vajatakse taimede ettekasvatamiseks, istutamine kasvukohale ja muud hooldustööd kasvukohas).

Ohud: Mõned lühiealised taimed ei jõua viljumiseni, valed/halvad tingimused, külmad, mõned taimed ei talu vihma

Võimalused: Kasvatada toas, kasvukohale külvamine, erinevad kõrgused.

2.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine. Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood.


Skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.Seemned, mis imavad end vett täis, võib külvata. Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks.

Võrdlus: 

Skarifitseerimine käib kiiresti, kuni mõni päev. Stratifitseerimine võib kesta ühest kuust kuni aastani.
Skarifitseerimine kahjustab rohkem seemet või seemnekesta.
Stratifitseeritud  seemned on haigustele vähem vastuvõtlikud, kui skarifitseeritud seemned.
Stratifitseerimisega saab algaja paremini hakkama üldiselt.






3.

Ma arvan, et suvelilli ei ole otstarbekam seemnetega paljundada, sest see on kallim, vajab rohkem hooldamist, ning muid hooldustöid kasvukohas.Suvelille seemneid saab skarifitseerida või stratifitseerida, et taim kiiremini kasvama läheks

 Istutamine:

Seemnetega suvelillede paljundamine käib aeglaselt. 
Seemned saab külvata otse kasvukohale, peale öökülmade möödumist(Külmakindlaid liike võib külvata kasvukohale juba sügisel)
Külvatakse ridadena või hajusalt.
Külmaõrnad, pika kasvuajaga taimed kasvatatakse ette kasvuhoones.
Seemned külvatakse külvikasti, -karpi, -kassetti, väiksesse potti, niisutatud turbatabletti

Potistatakse – 3-4 nädalat peale pikeerimist.

Kasutatud kirjandus:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
http://www.tlu.ee/~katrinu/kodune_5/oppematerjal.html

ülesanne2

Alokaasia Amazonase Alokaasia on hübriidtaim, s.t et ta on sordiaretuse ja evolutsiooni tulemus. Taim võib kasvada kuni meetri kõrguseks. Alokaasial on väikesed ja suhteliselt tagasihoidlikud õied, seepärast kasvatatakse teda pigem huvitavate lehtede kui õite pärast.

mõisted

Mõisted järjekorras


Rohttaimed

Lilled

Sugukond on üksteisele lähedaste perekondade kogum.

Perekond on üksteisele sarnaste liikide kogum.

Hübriid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese vahelesegamiseta. Hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist) mille vahele märgitakse ristike (×). Looduses tekib hübriide suhteliselt harva. Sagedamini toimub hübridiseerumine kultuuri tingimustes, st inimese osalemisel selles protsessis. Nt hübriidpetuunia – Petunia × hybrida, mis on saadud Petunia axillaris × Petunia integrifolia. Kui inimene valib teadlikult vanemvorme soovitud omadustega uute vormide saamiseks ja ristab need omavahel, saab ta uued sordid.

Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. On taimesüstemaatika põhiühik, mis koosneb kahest sõnast – perenimest ja liigi epiteedist. Liigil säilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljundamise korral tema põhitunnused. 

Alamliik on püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb morfoloogiliselt ehk ehituslikult tunduvalt teiste selle liigi taimedest. Alamliigi tekkimise põhjused võivad olla geograafilised või ökoloogilised. Alamliigil on enamasti oma leviala. Alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast – perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast. Liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies). Nt kompaktne nelk – Dianthus barbatus subsp. compactus.

Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad mitme tunnuse poolest. Sordi nimi kirjutatakse ülakomade vahele või tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety, kultivar). Nt suur lõvilõug ‘Appleblossom’ või suur lõvilõug cv Appleblossom. Sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega. Nt sinilobeelia ‘Crystal Palace’. 

Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada. Nt nartsisside, tulpide, daaliate jt sordirühmad. 

Teisend ehk varieteet on vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev taimerühm. Teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var. Nt krookusliilia – Lilium bulbiferum var. croceum.

Vorm erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest. Vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f. Nt Okami hosta – Hosta sieboldii f. okamii, suureõielise kuldkinga kollaseõieline vorm - Cypripedium macranthon f. luteum. 

Takson on liikide, sortide, hübriidide ühisnimetus.